English

Banking

Onlaen banking hem i gud blong yusum be yu mas protektem paswod mo ol narafala pesonal ditel blong stopem ol kriminol blong go long akaon blong yu long nem blong yu.

Ol risk

  • Oli save trikim yu tru long ol giaman imel mo ol giaman telefon kol blong yu givimaot paswod mo ol konfidensel ditel blong yu.
  • Stil blong aedentiti we i hapen tru long ol vaeres mo spaewe, i save mekem se ol kriminol i kat akses lo bank akaon mo ol nara pesonal infomesen we i stap long kompuita blong yu.
  • Malwe we i stap long kompiuta blong yu we i sendem infomesen we i defren long wanem we yu wantem, i go long bank blong yu – eksampol wan man i risivim wan peimen long yu. Malwe i save statem ol giaman fil olsem ‘putum ful paswod blong yu’, o long wan tru saet, taem oli stap go insaed long brawsa blong yu. Samtaem yumi talem se ‘Man long brawsa’ atak.

Sef banking

  • No mas serem ol paswod mo ol narafala pesonal infomesen taem yu stap rispon long wan imel, fon kol or leta we oli se i kam long bank o wan narafala faenansel institusen, iven sapos i luk olsem oli tru. Ol bank bae oli no save sendem ol imel blong askem yu blong talemaot ol infomesen ia. Sapos ol bank i wantem kasem yu, bae oli yusum stret nem blong yu (i no ‘Se’ o ‘Madam’), mo ating wan nara verifikesen blong otentisiti olsem poskod mo pat blong akaon namba blong yu. Sapos yu no tingse wan emel i prapa tru, kontaktem bank blong yu long wan narafala wei.
  • Yu mas mekem sua se yu stap yusum wan intanet koneksen we i sekua blong yu konek wetem bank blong yu. Neva yusum fri pablik Wi-Fi – iven sapos i gud blong yu yusum – from se hem i no maet sekua mo wan nara man i save spae long onlaen banking blong yu.
  • Lukaotem ‘https’ long foret blong adres mo saen blong smol lok long brawsa frem.
  • Yu mas golo websaet blong bank blo yu nomo long taem we yu taepem adres i go long brawsa o taem yu yusum wan bukmak we yu bin krietem yusum korek adres. Sapos yu tingse ol narafala man i save kasem ol ditel blong yu, yu mas oltaem kontaktem bank blong yu. (Lukim Sefgadem Aedentiti blong Yu).
  • Yusum ol strong paswod mo PIN.
  • Mekem sua se yu gat wan antivaeres/antispaewe sofwea we i efektif mo apdeited, mo faeawol blong yu i mas ron gud bifo yu log in long bank akaon blong yu.
  • Yusum wan difren paswod mo PIN blong ol defdefren websaet.
  • No talemaot ol paswod mo PIN blong yu go long wan nara man o raetem daon blong yu save tingbaot.
  • Oltaem jekem ol steitmen blong yu, mo sapos yu luk eni transaksen we i no nomol long steitmen blong yu, yu mas ripotem kwiktaem.
  • Swij of long ol pepa steitmen mo rejista long onlaen banking wetem ol mobael alet. Ol defren man i save garem mo ridim ol pepa steitmen.
  • Garem ol leites Windos apdeit.
  • Tekem kea taem yu stap yusum ol pablik kompiuta blong gat akses long bank blong yu.
  • Lukaot gud long ol ‘solda sefa’ we oli stap ridim skrin blong yu.

Tu- mo malti- dakta otentikesen

Fulap bank oli stap yusum tu fakta otentikesen blong garem evidens we i strong moa long saed blong kasem se yu hu bitim we oli stap yusum ol paswod nomo. Tu fakta ia hem i ‘samting we yu save’ (oli askem kwesten olsem usa nem mo paswod blong yu) mo ‘samting we yu gat’ we hem i save bank kad blong yu wetem wan kad rida, o sapos no wan standalon divaes olsem HSBC SekuaKi. Kod we oli givim hem i pesonal long yu, mo hem i defdefren evri taem yu log in.

I gat bilif se plante mo bank mo ol nara faenasel sevis oganasesen bae i mekem ol sekuriti level blong olgeta i go antap long saed blong mobael- mo ap-beis banking, we i yusum kasem faev fakta atensikesen we i save inkludum blong yusum ol lokesen-bes sevis blong pruvum se mobael divaes ia i stap long semak ples olsem man ia we nem blong hem i stap long bank akaon ia, mo wan sistem we oli mekem blong harem save vois.

Rapot

Sam bank oli givim ol adisinol sekuriti sofwea we oli disaenem stret blong protektem yu long taem yu stap mekem onlaen banking. Rapot sofwe, olsem we ol man i save long hem, hemi wan fri daonlod we i kam long ol bank mo i mekem se ol faenansel transaksen i sekua, antap long nomol intanet sekuriti sofwea blong yu.

Mo infomesen

Evri bank oli garem ol onlaen sekuriti infomesen long ol websaet blong olgeta, wetem ol infomesen blong ol frod we oli stap hapen.

Visitim tu:

AntiPhishing.org Anti-fising Wok Grup long Wol.

Glosari

Wan Glosari blong ol tem we oli yusum long atikol ia:

Wi-Fi

Luk 'waeles netwok'.

PIN

Personal Indentification Number.

Phishing

Wan atemp blong aedentifaem wan teft we ol kriminal oli lidim al yusa i go long ol kaontafit websaet wetem tingting se bae oli eksposem ol praevet infomesen olsem ol yusa nem o ol paswod.