Ol smatfon mo ol tablet oli save yusum blong pem ol daonlod o ol narafala konten, samtaem wetem ol peimen we oli kamaot long ol fon bil long en blong manis be no go long wan kad. Long wei ia, ol mobael divaes oli ifektiv olsem ol kredit kad, mo semak taem blong kosen oli mas aplaem long avoidem ol jaj we oli no nid blong pem.
Ol risk
Ol koling primium namba, oli sas moa long ol regula landlaen namba. Maet yu save luk tu “mobael netwok bae hem i vari” o “plas netwok ekstra” oli stetem i go wetem namba – kost blong mekem ol kol bae maet i defren long wanwan fon provaeda.
Yusum ol sotfala kod, eksampol taem yu enterem wan kompetisen, we hem i karem wan premium-reit kost. Hemia i save mekem yu stap risivim ol narafala teks mesej we yu no wantem mo oli save jajem yu.
Yu daonlodem ol app we oli oferem wan ‘trail’ o ‘fri sabskripsen’, afta yu risivim ol fi we yu no ekspektem afta long trail fes.
Infeksen we i kam long malwe (olsem wan kompiuta, ol smatfon mo ol tablet oli save kasem ol vaeres mo ol malwe atak, hem i inkludum olgeta we oli dialem ol primium -reit namba).
Yu stap long kontrol blong ol kost
Jekem fon netwok mo wanem oli jajem antap long mekem wan premium-reit kol o sendim wan premium-reit teks.
Yu askem eni namba we yu luk hem i no stret long fon bil wetem fon netwok blong yu.
Oltaem yu jekem gud fon bil blong yu mo lukaot long ol namba we yu no luksave mo ol kol we yu no mekem.
Yu keaful long wanem yu klikim i on – oltaem yu ridim fulwan ol tem mo ol kondisen.