English

Ol Kaontafit Guds

Ol kaontafit guds – ol fek prodak we oli mekem olsem oli tru – oli produsim olgeta mo salem long plante yia, be naoia wetem intenet we i kamap i mekem i isi blong ol kaotafita oli save salem ol giaman guds ia long plante moa pipol. Plante oli gat skil long fasin ia mo i mekem hem i no posibol blong yu luksave wan giaman o fek samting long wan ril wan. Ol fek guds oli stap salem onlaen we hem i inkludum ol disaena gamen mo ol bag, ol waj, ol ekektrikal aetem mo ol kosmetik. Ol paeret CD, ol DVD, ol gem mo softwe naoia oli stap kamdaon from tedei i gat moa daonlod mo striming i tekples.

Blong manufakjarem mo salem ol kaontafit guds hem i no stret folem loa. Blong pem ol kaontafit guds hem i no iligol, nating we yu save long hemia. Be, i gat fulap rison from wanem you no sud mekem olsem.

Ol risk

  • Oltaem, ol kaontafit guds oli gat lo kwaliti bitim stret mo tru atikel mo bae i no luk gud, hemia long saed long klos, mo tu long saed blong ol elektrikal aetem, mo ol wok tu. Bae oli no fit gud long pepos blong olgeta.
  • Taem yu pem ol kaontafit gud maet bae i putum sefti (o blong ol narafala) blong yu long denja o risk. Ol Fek elektrikol guds oli no testem olgeta olsem ol jenuwen wan from se oli save gat sok o kajem faea. Ol fek senta o pefum mo ol kosmetik bae oli no testem olgeta mo fulap long olgeta maet oli kontenem ol hae level blong ol toksik kemikol.
  • Sam websaet advetaesing mo seling long ol kaontafit guds hem i no sef blong yusum mo bae i save mekem se ol pesonal ditel blong yu oli save kwestenem, mo kompiuta o mobael divaes blong yu bae malwe i save infektem.
  • Taem yu pem ol kaontafit guds yu damejem ol bisnis blong ol manufaktura blong ol tru mo ol stret aetem wetem laevlihud blong ol emploi. Hem i katemdaon ol bigfala mani we i sud go long ekonomi long kantri blong yumi.
  • Sam kaontafit gud oli produsim wetem ol slev leba.
  • Ol prosids we oli tekem taem oli salem ol kaontafit guds ia oli plante taem oli fandem ol rabis kraem olsem smagelem ol man, slevari mo terrorism.
  • Ol ditel we yu enterem long wan websaet we i stap salem ol kaontafit guds ating bae ol kriminal oli save eksploitem eksampol, oli save setemap ol narafala iligel websaet wetem yu olsem wan rejisted ona.
  • Produsem mo salem ol guds blong faenansial gein wetem wan tredmak we yu no askem pemisen from hem i wan kraem we i yu save kasem strong penalty from, hem i save inkludum ol faen mo go long prison.

Sapos oli temptem yu blong pem ol kaontafit guds

  • Nating we yu gat wan strong tingting blong pem wan aetem, yu neva pem wan kaotafit vesen blong wan aetem from ol rison we yumi talem antap ia.

Fasin blong avoidem pem ol kaontafit guds we yu no save long olgeta.

  • Yu pem samting long ol sela nomo yu save se oli genuen mo oli no giaman from eksperiens blong olgeta mo oli gat wan gudfala reputesen. Ridim ol forom mo ol blog
  • Jekem grama mo speling blong websaet ia – inkludum speling long adres blong websaet. Ol man blong frod plante taem oli mekem ol smol jenis long adres blong trikim yu se olgeta oli tru mo oli no giaman. Hem i gud blong yu manuali taepem adres we yu save se hem i korek
  • Sapos yu pem wan samting long oksen saet, jekem ol aedentiti o kwalifikesen blong sela mo ridim ol riviu.
  • Yu mas stadi gud long ol guds we oli advetaesem long ol sosol media saeds o long ol teks mesej.
  • Jekem blong lukse sela i gat postal adres o no mo hem i no jes wan melboks o imel adres.
  • Jekem ol polisi blong save givim bak o guds o long garanti. – Fulap ol frod treda oli no oferem ol sevis ia.
  • Sapos i gat wan ekspensiv aetem we oli katem praes i kam daon, askem yuwan from wanem i olsem.

Jekem se peimen peij i sekua– ridim advaes blong mifala long peij.

Neva pem ol guds long bank transfe, wan rikwes blong peimen long wei ia i save minim wan skam, mo bank i no save givim bak mani blong yu.