Ol risk
Pem ol samting
- Ol frod advetismen we ol kriminal grup oli putumap mo talem se oli ol sela, plante taem oli save salem wan giaman trak long wan praes we yufala i agri long hem, bae i gat wan fon namba we i no wok mo oli dimandem yu blong transferem mani long wan peimen proteksen sevis o long ovasi.
- Blong pem wan trak we oli stilim, i save gat wan we oli jenisim aedentifikesen namba blong hem mo riplesem wetem wan namba blong wan trak we i nomo gat, mo gat ol dokumentesen we oli no tru (oli save long hem olsem ‘ringa’). Sapos yu bin pem wan trak we oli stilim, maet bae yu mas stil pem ol faenansel agrimen peimen taem trak i gobak long stret ona blong hem.
- Yu save pem wan trak we oli ‘klokem’ (hemia milej rikoda blong trak ia oli putum bak olgeta blong mekem se i luk olsem hem i kavremap nomo smol mael (miles).
- Yu save pem wan trak we oli tekem pat blong tufala narafala trak o moa mo oli weldem wan ples blong mekem wan ‘niufala’ model (hemia oli save olsem ‘katem mo satem’).
- Yu save pem wan klon trak, we i gat ol namba plet we oli stilim long wan semak model. Hemia maet hem i no wan trak we oli stilim. Sapos yu bin pem wan kloned trak, ating bae yu save risivim ol faen blong paking mo spiding faen, oli save kwestenen yu long ol kraem we oli bin tekples long taem blong orijinal trak o viekel.
- Phishing imels bae oli rikwestem login mo ol peimen kad ditel mo giaman se oli blong ol trak baying mo seling websaet.
Seling
- Ol frod mo ol giaman baya – hemia ol stilman we oli talem se oli save pem trak mo bae oli oferem wan valiu mo pem long PayPal o wan semak akaon we oli krietem wetem ol fols kredit kad ditel.
- Ol frod o giaman kampani ia we oli wantem pem trak bae oli askem yu blong pem wan ‘rifandebel’ deposit blong komplitim sel mo koleksen blong trak o viekel.
- Paimen ia bae oli no mekem o klierem kasem afta yu rilisim trak, wetem ol peimen we oli fojem ol bank jek o ol giaman seves.
- Viekel ekspot skam – hemia hem i enkarejem yu blong transferem ‘shiping fi’ long ol baya we oli stap ovasi.
- Teks mesej we oli ekpresem wan interest long viekel o trak blong yu, be oli gat ol ekskius from wanem oli no save kolem yu. Maet hemia hem i pat long wan primum ret skam we bae oli jajem yu bigfala mani sapos yu rispon wetem wan kol o teks mesej.
- Ol phising imel we oli rikwestem login mo ol peimen kad ditel, oli talem se olgeta oli blong ol viekel o trak baying mo seling websaet.
Sef Baying
- Pem viekel o trak taem yu fisikali kolektem trak ia long sela. Neva sendem mani ia i go ovasi wetem eni mani blong deposit (inkludum wan deposit) blong wan viekel we yu no bin luk mo inspektem, o long wan ‘peimen proteksen’ sevis.
- Sapos viekel o trak ia oli oferem long wan jip reit olgeta, maet hemia hem i wan saen blong wan skam. Oltaem yu jekem maket valiu olsem wan valuesen o yu komperem ol praes blong ol trak long ol stret kampani.
- Yu jekem gud trak (long deitaem) mo ol ofisal dokumen blong hem bifo yu handem ova eni money.
- Jekem milej we hem i stap kamaot mo hem i stret long sevis histori mo eni narafala dokumen we oli kamap. Long ol analog milometa (olsem we i stap long samfala olfala viekel) ensue se ol namba long barel oli laen ap. Jekem se jeneral kondisen hem i majem eij blong trak mo maelej we i stret.
- Jek—o gat wan ekspet jek- blong luk se viekel o trak ia oli no ‘katem mo satem’ (tu o moa viekel oli weldem wanples).
- Viu sela blong trak mo jekem sapos adres blong hem i semak olsem hemia oli putum long pepa blong trak (dokumentesen). Meksua se sela hem rikod kipa, sapos no bae oli no legali gat raet blong salem trak o viekel.
- Jekem se Viekel Identifikesen Namba (VIN) hem i semak olsem we i stap long ol ofisal dokumentesen. Namba ia oli faenem long jasis, long windskrin o long floa long saed long draeva sid. Yu jekem se oli i no spolem namba ia.
- Tekem viekel histori buk blong faenemaot sapos viekel o trak ia oli bin rikodem olsem oli stilim, writin of, skraped o i gat aotstanding fainans.
Sef Seling
- Mekem sua se eni test draeva i gat wan valid draeving laesens mo wan gudfala insurens kava. Bae yu save kam liabel o bae yu pem eni aksiden we oli gat.
- Meksua se ol baya ia oli no stap olgeta nomo (from oli save draev i go) long trak blong yu, kipim ki wetem yu oltaem mo mekem olgeta oli no go long ignitsen.
- Yu neva givim ol ki blong trak o ol dokumentesen go kasem bank blong yu i konfirmem ful valiu blong trak i go long bank akaon blong yu.
- Yu neva sendem mani i go ovasi.
- Yu neva pem wan bigfala deposit.
- Yu no kasem presa blong rilisim trak blong yu – bae wan baya we yu trastem bae i no tingting tumas taem hem stap wet go kasem draft oli kliarem.
- Yu keaful olsem wanem yu tekem peimen:
- Kash – Askem kash blong oli givim long yu long wan bank, blong oli jekem gud ol not blong i nogat fojeri mo ol pem stret.
- Jek – yu neva letem baya i tekem viekel o trak blong yu kasem ol mani oli stretem long bank akaon blong yu.
- Bank draft – oli nogud tumas olsem kash, from olsem tritim olgeta long wan wei olsem ol pesonal jek.
- Onlaen bank transfer hem i wan long ol sefest wei blong pem from i no involvem ol bigfala mani mo ol problem we oli kam wetem ol jeks.
Mo wetem ol kaen blong onlaen transaksen, oltaem yu obsevem ol prikosen ia:
- Yu no riplae long o klik long ol link we olsem ol spam imel we oli kam long ol kampani o wanwan man we yu no rekognaesem olgeta.
- Bifo yu enterem ol peimen kad ditel long wan websaet, oltaem yu jekem se link ia i sef long trifala wei ia:
- I sud gat wan padlock symbol long braosa windo frem, we bae i kamap taem yu traem blong log in o rejista. Yu jekem gud se padlock ia i no stap long peij hemwan….. hemia i save talemaot se hem i wan frodulen o giaman saet.
- Adres blong web i sud stat wetem ‘https://’. ‘S’ stand for ‘Sekua’.
- Sapos yu yusum niufala vesen we i jas kamaot long braosa blong yu, bae adres ba o nem blong ona blong saet bae i kam grin.
- Jek bagegen tu taem long evri ditel blong ol samting we yu pem bifo yu talem lo sela se peimen i go tru.
- Sam websaet bae i daerektem yu go long wan peimen sevis blong wan nara grup (olsem WorldPay). Mekem sua se ol saet ia i sekua bifo yu mekem peimen blong yu.
- Jusum ol sef paswod mo yu no soem long eni man nating we yu trastem olgeta.
- Oltaem log aot long ol saet we yu bin log in long hem o putum ol rejista ditel blong yu long hem. Yu klosem braosa blong yu hem i no nafl blong talem se i gat sekuriti.
- Kipim ol risip.
- Tingbaot se taem yu pem wan samting yusum peimen kad i givim bigfala proteksen bitim ol nara metCod long saed blong frod, ol promes sapos ol prodak we yu bin pem i no wok gud, mo prodak we yu bin pem i no deliva long yu.
- Jekem kredit kad mo ol bank stetmen keafuli afta soping blong mekem sua se korek amoan oli bin debitim, mo tu se i nogat frod i tekem ples olsem risal blong transaksen.
- Mekem sura se yu gat wan efektiv mo apdeitd antivaeres/antispawe sofwe, mo wan faeawol we i wokgud bifo you go onlaen.
- Mekemsua se sapos yu stap yusum wan waeles netwok, hem i sekua mo inkrip o gat kod.
Sapos yu saspektem wan samting
Sapos yu risivim wan imel we yu ting se wan frod man i sendem long yu, yu no rispon, be yu fowodem imel ia i go long abius dipatmen blong imel provaeda we senda i bin sendem imel long hem mo yu yusum imel sofwe blong yu blong blokem ol narafala imel we bae i kam long senda.
Ripotem i go long polis!
Sapos yu ting se yu bin wan viktim blong frod:
- Ripotem go long polis.
- Ripotem insiden ia long websaet tim blong oli asist blong kajem ol narafala ofenda mo priventem ol simila insiden we oli hapen long ol narafala pipol.