English

Dijitel Legasi

Taem ol pipol oli ded, oli livim ol fisikal asset blong olgeta wetem mani i go long ol benefisari we maet oli ol famle memba, ol fren, olgeta we oli save gud long ol o ol feveret jariti. Hemia oli arenjem bifohan olsem oli mekem wan wil o – sapos i nogat wil – bae i gat wan desisen we olgeta long kot oli save mekem. Naoia, fulap long yumi oli livim bihaen ol defren onlaen asset, we i inkludum ol onlaen profael blong yumi, ol imel akaon, ol post mo ol narafala konten long sosol media mo ol konten sering akaon, mo ol fael we oli storem long klaod. I gat fulap konfusen mo i gat fulap dibet olbaot olsem wanem yu sud mekem blong protektem dijitel asset blong yu blong benefit blong olgeta we oli laev mo bae tekova long yu, o long narafala saed ol akaon blong yu oli save dilitim.

Ol risk

  • Ol foto, video, ol komen, ol myusik laebrari mo ol narafala valued memori we oli famle mo ol fren oli no gat akses long hem, maet ating oli lus tru.
  • Ol saksesa bae oli no save klosem ol akaon we oli stap long nem blong peson we i lus, mo wetem ol transaksenal akaon tu
  • Ol saksesa bae oli no save kontinu blong kipim link wetem ol onlaen kontak

Ol praeoriti

Impoten praeoriti hem i blong ensurem se onlaen akaon we i involvem paimen infomesen bae oli save klosem kwiktaem long taem wan i ded blong stopem ol frod o aedentiti teft, o kontinu blong mekem ol ligal peimen we oli sud hapen. Olgeta ia hem i inkludum banking, soping/ol oksen saet, ol utiliti, ol telekom, entetenmen, gaming, gambling mo ol deting saet. Ol respektiv kampani o saet bae oli save advaes long wanem kos blong aksen nao blong tekem.

Protektem ol aset blong yu

I gat fulap wei blong ensurem se ol dijitel aset bae oli no lus afta long ded blong wan peson. I gat plante websaet mo ol onlaen sevis tumas blong yumi save talem long peij ia mekem se yumi kavremap sam nomo we oli yusum oltaem. Wan advaes blong mifala hem i blong inkludim ol tingting we yufala i wantem from ol individual akaon – wetem ol login mo ol narafala ditel we yufala aksesem – i stap long wil blong yu mo yu lojem hem i sekua wetem solisita blong yu.

Sosol media

Samfala sosol netwoking saets oli gat ol polisi we oli talem wanem bae i hapen long ol yusa akaon taem oli ded.  Wetem ol narafala, ol akaon oli stap doman kasem oli delitim from se i nogat wan aktiviti … o ol famle o fren oli tek em aksen.

Fesbuk

Fesbuk i gat wan form blong ol famle o fren blong oli rikwestem blong oli tekemaot akaon afta long ded, o tekemaot profael blong ded man blong i nomo kamap long ‘sajesten’ o ‘ol pipol we maet yu save long ol’ bokis, be maet yu stap visibel yet long evriwan we oli openem ol profael blong olgeta. Hem i dipen long ol praevasi seting, ol fren mo ol famle oli save serem ol memori blong man ia. T

Twita

Twita hem i save klosem ol akaon mo provaedem ol ahkaev blong ol pablik twit blong olgeta yusa we oli ded. Be rikwes blong mekem hemia i mas kam long wan stret famle memba o wan peson we oli otoraesem hem blong akt long bihaf long estet ia. Prosija ia oli ditelem long Twita sapot saet long ples ia.

Google (wetem Youtube mo Google Play)

‘Inactive Account Manager’ long Google hem i fijarem ol yusa we oli alaom olgeta blong oli setemap wan proses blong transferem onasip mo kontrol blong ol inaktiv akaon i go long wan delegeted yusa. Google aset blong yu hem i inkludum Google + Google Docs, Gmail, Pikasa foto mo YouTube video, wetem ol narafala. Taem we wan yusa i ded mo oli save, Google bae i save wok wetem ol stret famle memba mo ol representative blong klosem ol onlaen akaon. Long samfala, hem i maet provaedem konten long wan yusa akaon long wan we i ded finis.

MaeSpes

MaeSpes bae i presevem o rimuvum yusa profael blong wan we i ded long rikwes blong wan famle memba o wan eksekuta o long estet ia. Saet ia oli aloam wan memorial blong oli setemap blong oli honorem ol yusa we oli lus.

imel

Gmel mo Hotmel oli aloem ol imel akaon blong ol pipol we oli bin ded blong aksesem be long hemia i mas gat sam rikwaimen we oli mitim. Yahoo! Mel bae i no save provaedem wan akses olsem.

Dropboks

Dropboks i nogat wan spesifik polisi blong ol akaon blong ol man we oli pasawei. Insaed long ol genral tem, ol inaktiv Dropboks akaon oli delitim olgeta afta long 90 dei mo oli kaontem stat long taem we i bin gat wan las login.

Wikipedia

Wikipedia yusa peij oli stap fuli edit-protekted afta we wan yusa i ded, hemia i blong priventem ol anotroraesed editing o vandalisim wetem troling. Wikipedia hem i gat wan sentral memorial peij blong rememberem ol yusa we oli bin mekem bigfala kontribusen o ol edit.

iTunes

Ol Apple’s iTunes Store tem mo kondisen oli no talem wanem i save hapen long taem blong wan ded, be hem i statem se: “Yu no save rentem, lisim, lendem, salem, transfe distribut, o sablaensens Laesens Aplikensen mo, sapos yu salem Mak Kompiuta o iOS Divaes long wan nambatri pati, yu mas rimuvum Laesens Aplikesen long Mak Kompiuta o iOS Divaes bifo yu mekem olsem.” Hemia i minim se konten – inkluding myusik, video, podkas, app mo konten we oli storem long iklaod – oli stap mo lokem long akaon mo no save pasem long wan narafala man, iven afta long ded. Be, Apol oli save long hem se i stap handlem ol genuwen o tru rikwes blong akaon blong ol ded peson blong wan famle memba i tekemap mo fes aksen oli sud imelem iTunesStoreSupport@apple.com blong diskasem situesen ia.

Long time we an Apol divaes i pas i go taem wan i ded, nem, imel mo paswod wetem ol paimen ditel oli save jenisim sapos wan famle memba o wan otoraesed peson i gat akses long akaon.  Hemia hem i wan gudfala eksampol blong impotens blong livim onlaen login ditel long wan will. Divaes paskod ia o PIN oli sud givim notis long hem, from ol login ditel oli no save aksesem long fes ples.

Apol i gat wan sevis we i enebelem wan akaon blong oli klosem daon gud.

Glosari

Wan Glosari blong ol tem we oli yusum long atikol ia:

PIN

Personal Indentification Number.

iOS

Apple opereiting sistem i stap long IFon mo ol IPad divaes.