English

Spam & Skam Imel

imel hem i wan ekselen komunikesen tul mo hem i wan wei tu we ol kampani oli save infomem yu abaot ol letest prodak mo ol sevis. Be, imel i oli yusum oltaem blong deliverem ol material we oli anwanted mo oli not stret mo oli save yusum long nogud fasin – hem i save kosem ham long kompiuta mo yuwan.  

Hem i inkludum olgeta ia:

Spam (o jank) imel

Bigfala grup blong ol imel we oli sendem evri dei oli ol spam we yu no givim olgeta raet blong oli sendem oli kam long yu. Ol eksampol oli olsem:

  • Advetaesing, eksampol ol onlaen famasi, ponografi, deiting, gambling.
  • Ol skim blong kam rij hariap mo wok long haus.
  • Ol giaman vaeres woning blong trikim ol man.
  • Ol giaman jariti apil blong trikim ol man.
  • Ol jein imel we oli askem yu blong fowodem i go long fulap kontak (blong i save givim ‘gud lak’).

Olsem wanem ol spama oli kasem imel adres blong yu

  • Stap yusum ol otometed sofwe blong jeneretem ol adres.
  • Trikim ol pipol blong putum ol ditel blong yu long ol giaman websaet blong olgeta.
  • Hak i go long ol tru websaet blong garem ol ditel blong ol man.
  • Pem ol imel list blong ol narafala spama.
  • Invaetem ol pipol blong klik go long wan giaman websaet we i soem olgeta olsem ol spam imel kanselesen sevis.
  • From ol nem/adres long cc laen, o long bodi blong ol imel we oli bin fowodem mo ol patisipan we oli stap fasteam oli no bin delitim.

Taem yu stap riplae long wan spam imel i talemaot o konfemem long ol spama ia se imel adres blong yu i laef.

Hao blong luksave wan skam

Ol spam imel oli fijarem sam long ol woning saen ia:

  • Yu no save senda.
  • oli kat ol mispeling (eksampol ‘p0rn’ wetem wan zero) oli disaenem blong fulum ol spam filta.
  • Mekem wan ofa we i gud tumas blong i tru.
  • Sabjek laen mo ol konten oli no maj.
  • I kontenem wan ejen ofa mo en deit (eksampol “Pem naoia mo bae i gat 50% of”).
  • Hem i kontenem wan rikwest blong fowodem wan imel long plante pipol, mo oferem mani blong mekem.
  • I kontenem wan vaeres woning.
  • I kontenem atajmen, we i save inkludum .exe fael.

Ol risk

  • I save kontenem ol vaeres mo spaewe
  • I save kam wan viekel blong onlaen frod, olsem phishing.
  • I gat ol imel wetem ol rabis pija we oli nogud.
  • Blong mekem manual filtering mo deliting i tekem tumas taem.
  • Hem i tekem tumas spes long inboks blong yu.

ol imel skam

Ol skam oli generali deliverem long fom blong wan spam imel (be rimemba, i no ol spam imel ol kontenem skam). Samfala skam oli disaenem blong trikim yu blong yu disklosem ol infomesen we bae oli lid i go blong oli komitim frod long yu o stilim aedentiti blong yu.

Ol eksampol blong ol imel skam oli inkludum:

  • Ol imel oli oferem faenansol, fisikol o imosenal benefit, we long rialiti oli link i go long plante kaen long ol frod.
  • Olgeta ia oli inkludum we oli pos olsem oli kam long ol ‘trasted’ sos olsem bank blong yu, taks ofis o eni ples we yu gat wan onlaen akaon. Oli askem yu blong klik long wan link mo afta yu givimaot pesonal infomesen blong yu.

Ol phishing imel

Phishing hem i wan skam we ol kriminal oli sendem i go long fulap tausan pipol olsem. Ol imel ia oli preten se oli kam long ol bank, ol kredit kad kampani, onlaen sop mo ol auksen saet wetem ol narafala oganesen we yu trastem. Bae oli traem blong trikim yu blong yu go long saet, eksampol blong oli apdeitem paswod blong avoidem blong akaon blong yu oli saspendem. Link ia long imel i go long wan websaet we i luk semak olsem ril samting be hem i wan fek samting blong trikim ol viktim blong enterem pesonal infomesen.

  • Imel ia i luk semak olsem i stap kam long wan jenuwan sos. Ol fek imel samtaem oli displeim sam long olgeta fija ia, be naoia we ol frodsta oli kam moa smat mo stap yusum niufala teknoloji, maet ol imel ia oli nogat wan long ol fija o karateristik ia. Oli save iven gat nem mo adres blong yu.
    • Imel adres blong man we i sendem maet i defren long websaet adres blong oganasesen we yu trastem.
    • Imel ia oli maet sendem i kam long wan defren adres olgeta o wan fri webmeil adres.
    • Imel ia maet i no yusum stret nem blong yu, be hem i yusum wan griting we i no talemaot nem blong stret man olsem “Dia kastoma.”
    • Oli askem blong yu dil wetem wan samting kwiktaem, eksampol oli givim wan tret se sapos yu no ak kwiktaem bae akaon blong yu i save klos.
    • Wan impoten websaet link. Hem ia oli save kopi long hem o bae i luk se i semak long stret adres, be iven wan singel karakta we i defren, i minim se hem i wan defren websaet.
    • Wan rikwes blong pesonal infomesen olsem yusanem, paswod o ol bank ditel.
    • Yu no bin ekspektem blong risivim wan imel we i kam long wan oganasesen we imel hem i luk olsem i kamaot long nem blong olgeta.
    • Ful teks blong imel maet i gat wan pija we i bitim nomol imej fomat blong olgeta. Pija o imej ia i gat wan link we i join long hem i go long wan giaman saet.

Yusum ol imel long wan sef wei

  • Yu no openem ol imel we yu tingting se oli skam.
  • Yu no fowodem ol imel we yu tingting se oli skam.
  • No openem ol atajmen we oli kam long ol man we yu no save.
  • Sapos yu gat daot, kontaktem man o oganasesen we imel ia hem i bin yusum nem blong olgeta blong sendem kam long yu… i gud yu stap sef bitim we bae yu sori long wanem i save hapen.
  • Yu no klik long ol link long imel long ol sos we yu no save long olgeta. Insted, yu rolem maos pointa ova long link blong lukse hem i wan tru destinesen, we oli displeim long botom left kona blong skrin blong yu. Lukaot sapos hem i defren long wanem we i soem long teks blong link ia long imel blong yu.
  • No ansa long ol imel we oli kam long ol man we yu no save.
  • No pem eni samting o mekem jariti donesen olsem we spam imel i askem yu blong mekem.
  • Yu no klik long ‘rimuv’ o riplae i go long imel we yu no sud openem
  • Jekem ol jank mel folda oltaem blong lukse i gat wan gudfala mo lejitimet imel i go tru long mistek.
  • Taem yu sendem ol imel i go long fulap resipien, listim ol adres blong olgeta long ‘BCC’ (blaen kopi) insted long ‘To’ boks. Long wei ia, bae i nogat wan resipien i save luk ol nem blong ol narafala, mo sapos ol adres blong olgeta i go long ol rong pipol, bae i gat smol janis blong yu o wan narafala i stat blong risivim ol phishing o spam imel.
  • Long semtaem, delitim ol adres blong ol previos pati long imel string, bifo yu fowodem o mekem riplae.
  • Sapos yu saspektem wan imel i no stret, yu save jekem sapos hem i stap long wan lis blong ol spam we ol man oli save mo ol skam imel we sam intenet sekuriti vendo olsem Mcfee mo Symantec oli stap soem long websaet blong olgeta.
  • Fulap Maekrosof mo ol narafala imel klaen oli kam wetem ol spam filtering olsem wan standad. Mekem sua se yu swijim blong yu hem i on.
  • Fulap long ol spam mo jank filta ia oli save setemap blong alaom ol imel blong yumi risivim long ol sos we yu trastem, mo blokem olgeta we yumi no trastem.
  • Taem yumi jusum wan webmel akaon olsem gmail, Hotmail mo Yahoo! Mel, mekem sua se hemia yu selektem i wan we hem i inkludum spam filtering mo oltaem yu mas swijim on.

Fulap intenet sekuriti pakej oli inkludum spam bloking. Mekem sua se blong yu hem i apdeit mo gat fija ia blong swijim on.

 

Glosari

Wan Glosari blong ol tem we oli yusum long atikol ia:

Spam

Ol komesial imel we wan i no ekspektem. Mo tu yumi save olgeta olsem jank imel.

Phishing

Wan atemp blong aedentifaem wan teft we ol kriminal oli lidim al yusa i go long ol kaontafit websaet wetem tingting se bae oli eksposem ol praevet infomesen olsem ol yusa nem o ol paswod.